Maal, õli; 51 x 70 cm; lõuend; all paremal: V. Leškin 1985; pöördel ülal: Leškin Viktor Semjon’i p. Sünd. 1914. teostatud 1985. „Pilved ja meri“. Alusraamil ülal: N.-495
Käesolevas teoses on kunstnikku paelunud taeva õhulisuse ja vaatevälja raskuse vastandus.
(Mai Levin)
Õli, lõuend; 48 x 59,5 cm
Maal, õli, papp; 33,2 x 47,4 cm; signeerimata; pöördel: Tulbid vaasis ja apelsin. Õli. Kahjustatud. Pöördel üleval vasakul pliiatsiga: 100/1944
Maal, õli, vineer; 33,2 x 48,2 cm; all vasemal: A. Kulkoff
Linoollõige, monotüüpia; 29,3 x 40,5 cm; all paremal: 1/1 linoollõige, monotüüpia Ilmar Kruusamäe. 92.
Ilmar Kruusamäe teos valmis 1992. aastal ehk kauboikapitalismi hiilgeajal. Kõik oli ühtaegu müügiks ja samas valitses täielik kaos. Kunstiturust kui säärasest oli võimatu rääkida ning mitmed kunstnikud kommenteerisid oma teostes iseenda majanduslikku toimetulematust. Kui näiteks Jaan Toomik ja Kai Kaljo jõudsid eksistentsiaalse mõõtmeni, siis Kruusamäe jääb mänguliseks ja irooniliseks. Teose põhisõnum on ära toodud tekstiliselt, ülejäänu moodustavad erinevate transpordivahendite kujutised. Teos kuulub rahvusvahelise kunstirühmituse Fluxus traditsiooni, mis juba 1960ndatel proovis ajada siirdeid ka Ida-Euroopasse. Üheks võimaluseks Lääne kunstirühmitusel tegutseda teispool raudset eesriiet oli nn mail art ehk kirja teel saadetavad teosed. See sai alguse Leedu pagulaskunstniku kirjaga Nikita Hruštšovile ning jätkus paljudes erinevates formaatides. Ilmar Kruusamäe oli üks silmapaistvamaid mail arti viljelejaid Ida-Euroopas.
(Eero Epner)
Õli, lõuend; 50 x 50 cm; ülal paremal: „KOSTABI 2007“; pöördel: 2MARK KOSTABI SAY IT WITH OPIUM 2007 50X50CM. 11-7-07-DASHIKI“
Kostabile on oma maalidele pealkirjade panemine oluline protsess, nii on tal selleks isegi omanimeline show olnud, kust tuntud inimesed võistlevad taiesele parema nime leidmise eest. Ka käesoleva teose pealkiri „Say it with opium“ ei vihja otseselt meelemürkidele, vaid üritab äratada vaatajais loomingulise lähenemise kunsti nägemisele ning sellest rääkimisele, ja uurida, kuidas vaataja ise teost interpreteerib… ilma kunstniku sekkumiseta, sest tema on oma nägemuse juba vorminud pildikeelde.
(Mai Levin)
Õli, paber kleebitud papile; 49,5 x 69,1 cm; signatuur all paremal; taga ülal paremal: NIKOLAI KORMAŠOV „VÕSU RAND“ 1961 ÕLI, PAPP 50 x 70.
Alates 1950ndate lõpust algul Kosel, hiljem Meriväljal elanud Nikolai Kormašov on palju maalinud Pirita randa. 1961. aastal noorte kunstnike näitusel oli eksponeeritud jõuline, karmi stiili vaimus „Pirita – vaade silla ning jahtidega“. „Võsu rand“ seevastu on uljalt etüüdlik, meri kirendab säpsivate pintslilöökidega markeeritud suplejaist, rannamändide sihvakusega võistleb pikajalgne tütarlaps esiplaanil.
(Mai Levin)
Õli, vineer; 19 x 23 cm; ülal paremal: EKS 41; pöördel: Akt aj. 38/22-69.a.
Endel Kõksi loomingus on kohvikumotiivid sagedased. Võib isegi öelda, et selle linnaliku teema tõigi Eesti kunsti suuresti Kõks, kes töötas programmiliselt kohvikutemaatikaga. Moodsates riietes inimesed istuvad nei teoste reeglina rahulikult laudade taga, suitsetavad ja olesklevad. See polnud ainult uuenduslik motiiv, vaid näitas ka üht teistsugust olemise viisi, kuna siiani olid Eesti kunstis enamasti levinud tööteemad. Inimesed olid alati aktiivses tegevuses, lõikasid või kündsid, kuid Kõks on mitmel korral oma loomingus näidanud eesmärgistamata olemist. Käesoleval tööl lisandub sellele veidi mõistatuslik motiiv püstitõusnud ja raamatut lugevast mehest. Kas on tegemist pulmalauaga ja mees on sõnamas midagi pruudil ja peigmehele? Või on see kirjanike kokkusaamine, mees esineb oma luuetustega?
(Eero Epner)
Maal, õli; 38 x 48 cm; vineer; all vasakul: ElmarKits 42
Sõja ajal jätkus Pallase lõpetamise aegu (1939) alanud prantsuslik-impressionistlik periood tema loomingus, mille iseloomulik näide on ka käesolev töö.
(Mai Levin)
Maal, õli; 71,5 x 81 cm; lõuend; kunstniku autograaf pöördel
Kunstniku värvikäsitlus on ikka olnud pigem tagasihoitud. Käesolevas maalis on toredasti edasi antud valguse helklemist nii taevas kui ka kivisel rannal.
(Mai Levin)