Õli, vineer; 59,8 x 44,6 cm; autograaf all paremal; pöördel: Elm Kell 69
Kunstniku isevärki fantaasiast kantud ekspressiivsed kompositsioonid peegeldavad tema boheemlikku loomust.
(Mai Levin)
Õli, lõuend; 50 x 70 cm; all paremal: V Karrus 81; pöördel: V. Karrus „Enne äikest“ õli I. 1981.
1960. aastate teisel poolel vallandus kunstniku tõeline temperament, maalid lõid särama puhastes intensiivsetes toonides, pintslikäsitlus muutus väekaks ning vormiüldistus võimendus. Seda särtsakat Karrust esindab vääriliselt ka käesolev maal.
(Mai Levin)
Õli, lõuend; 50 x 76 cm; all paremal: A. JANSEN. 1927
August Jansen on alati pilkupüüdev autor, tema maalimislaad on kohati isegi dramaturgiline, luues looduse osalusega jutustusi talude, hoonete ja inimeste ümber. Kunstniku eripäraks on keskse motiivi dialoogi asetamine ümbritsevaga, kus üks ei ole teisest olulisem.
(Piia Ausman)
Õli lõuend; 136,3 x 91,3 cm; all paremal: Haamer
Kunstniku huvi abstraktsemaa laadi vastu avaldus 1960. aastate algul mitmes värvirikkas sarjas, milles on selgelt tunnetatav side loodusliku lähtealusega: „Merepõhi“, „Sammal“, „Lilled“ jt. Käesolev teos oma kuldse valgusega on üks kaunimaid „Merepõhju“.
(Mai Levin)
Õli, lõuend papil; 45,7 x 61 cm; all paremal: J. Gentalen 50; pöördel: J. Gentalen /…/ Vaade Pakri saarelt /…/
Julius Gentalen töötas 1950. aastal USA idarannikul seenekasvatusfirmas raamatupidajana, kuid maalis ometi selle romantilise kodumaa vaate. Gentalen tegi seda sageli: paguluses olles maalis ta ikka ja jälle Tallinnat või teisi Eesti paiku. Tal oli ühtaegu hiilgav pildiline mälu ja samas maalis a vahel taas oma vanu maale, millest oli fotod kaasa võtnud. Sarnaselt teistele pagulaskunstnikele mäletab ka Gentalen kodumaad pigem fantaasiana kui reaalse paigana; see on valgusküllane värvidest rikas paik, õrn ja sentimentaalne. Seda paika pole puudutanud midagi moodsast maailmast, tta on arhailine ja sellisena loodab Gentalen seda hoida aegade lõpuni.
(Eero Epner)
Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1977. a.
Richard Uutmaa armastas Eestimaa loodust ja maastikke. Enamus ta töid põhinesid põhjalikel kavanditel, mida ta koos tütrega looduses käies joonistas ning millest hiljem stuudios imetabaselt sarnased teosed valmisid. Käesolev kuldselt särav kasemets on üks meistri viimaseid töid. Sügiskollaseid kaski on ta maalinud juba 1950. aastatel, ent sügavad sügisesed värvid köitsid teda iseäranis hilisperioodil. Taoline kirev värvilõõm valitses näiteks tema akvarellide näitusel Tallinna Kunstisalongis 1975. aastal.
(Mai Levin)