Eskiis; õli, papp; 24,7 x 34,7 cm; all paremal: R. Uutmaa
Ilus, värskelt maalitud eskiis Eesti Kunstimuuseumis asuvale suurele maalile „Kalurid merel“ (1953). Uutmaa maalis merd meisterlikult juba 1930. aastate lõpus, ent tema suuremad ja virtuooslikumad mariinid sündisid 1950. aastatel.
(Mai Levin)
Eskiis; õli, papp; 24,7 x 34,7 cm; all paremal: R. Uutmaa
Ilus, värskelt maalitud eskiis Eesti Kunstimuuseumis asuvale suurele maalile „Kalurid merel“ (1953). Uutmaa maalis merd meisterlikult juba 1930. aastate lõpus, ent tema suuremad ja virtuooslikumad mariinid sündisid 1950. aastatel.
(Mai Levin)
Õli, lõuend; 59,8 x 80,5 cm; all paremal: R. Uutmaa; pöördel alusraamil ülal: Uutmaa 60 x 81; algne raam
Nimetatud perioodil tõmbus Richard Uutmaa palett järk-järgult tagasihoidlikumaks, ent meisterlik on ta ikka. Huvitav on kompositsioon tumedate kuuskedega esiplaanil, mille vahelt avaneb vaade lahele ja päikesepaistelisele kalarannale võrgukuuride ja paatide juures askeldavate inimestega. Maalilaadiga sobib algne raam.
(Mai Levin)
Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R Uutmaa; pöördel: R. Uutmaa „Erevani vaade“ 1947. a Armeenia
Pallaslane Richard Uutmaa pääses välismaale vaid kahel korral elus. Üks neist oli põgus juhusõit Soome tema nooruspõlves ning teine loomeretk Armeeniasse, kuhu Uutmaa sõitis koos Eduard Einmanniga. 1948 aastal korraldati Tallinna Kunstihoones 1946. ja 1947. aastal Armeenias käinute teostest matkatööde näitus, et kauge ja eksootilise vennasvabariigi ilust ka kohalikele pajatada.
Andeka kunstnikuna ei tekitanud lõunamaise valguse kujutamine Uutmaale probleeme, see soe ja lämmatav õhk on tal hästi tabatud. Tänav, mida maalil on kujutatud, on saanud nime Armeenia ühe rahvuskangelase Khavhatur Aboviani järgi, kelle luuleridu siiani tsiteeritakse. Jalakäijaile reserveeritud alal on kunstnikku võlunud lisaks arhitektuurile ning silmapiiril paistvatele mägedele ka kohalike värvikad rõivad, mille ta tähelepaneliku pealtvaatajana on igaveseks ajalukku jäädvustanud. Teos on reprodutseeritud Frits Mati monograafias „Richard Uutmaa“ (Tallinn, 1966, lk 15).
(Mai Levin)
Õli, lõuend; 52 x 60 cm; all paremal: R. Uutmaa 1941; pöördel: „Talutare“ 1941 a. R. Uutmaa
Akvarell; 55,7 x 75,5 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1976. a. All vesimärk: J.PERRIGOT ARCHES SPECIAL MBM (France)
Teos on fikseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008, A 133). Richard Uutmaa viimaste eluaastate värvisäravad akvarellid on maalitud kvaliteetsel prantsuse paberil, mis aitab nende mõjule kaasa. Saaremaa külamaastik oli üks tema kinnismotiive.
(Mai Levin)
Akvarell, paber; 57 x 76 cm; vm 41,7 x 61 cm
Akvarell, paber; lk 43,5 x 63 cm; signatuuriga – esiküljel alla keskel: R. Uutmaa / 1976. a; tagaküljel: R. Uutmaa / „Altja motiiv“ / 1976. a.
Sellel akvarellil on kunstnik jäädvustanud oma sünnipaika, Vergi poolsaarel asuvat kaluriküla, mis on läbikomponeeritud kogu lehepinna ulatuses. Kunstnik on kasutanud puhtaid toone ning toonud rõhutatult esile looduses esinevate värvide kirkust.
(Kadi Asmer)
Akvarell, paber; lm 64,7 x 88,2 cm; signatuur all paremal
1960ndatel rajas Richard Uutmaa endale suvekodu Eismale. Ateljeeaknast avanes vaade lahele, mis oli taustaks akna ette seatud vaikeludele lilledest ja viljadest, mis toretsesid varasügiseses värvirikkuses. Uutmaa oli virtuooslik akvarellist. Seda tehnikat on ta intensiivselt viljelenud 1960.–70. aastatel, kusjuures tema palett muutus aina säravamaks. Rohkesti maalis ta sellal motiive oma suvekodust Eismal, sealhulgas ateljeeaknast avanevad vaateid või lilleseadeid akna ees. Ta oli ka meisterlik lillemaalija, kes eelistas koduaias kasvavaid või koduümbrusest korjatud lilli. Monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008) on töö fikseeritud kataloogis (nr A 124).
(Mai Levin)
Akvarell; 50,7 x 73 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1973. a.
Teos on fikseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008, lk 323, A 112). Viru värav (õieti eelvärav) on kunstis üks populaarsemaid vana Tallinna motiive. Mitmed kunstnikud on teda just sellest vaatenurgast – Vallikraavi tänavalt – kujutanud. Uutmaa käsitluses mõjub ta romantiliselt iseäranis soojatoonilise koloriidi tõttu.
(Mai Levin)