maalid

Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1977. a.

Richard Uutmaa armastas Eestimaa loodust ja maastikke. Enamus ta töid põhinesid põhjalikel kavanditel, mida ta koos tütrega looduses käies joonistas ning millest hiljem stuudios imetabaselt sarnased teosed valmisid. Käesolev kuldselt särav kasemets on üks meistri viimaseid töid. Sügiskollaseid kaski on ta maalinud juba 1950. aastatel, ent sügavad sügisesed värvid köitsid teda iseäranis hilisperioodil. Taoline kirev värvilõõm valitses näiteks tema akvarellide näitusel Tallinna Kunstisalongis 1975. aastal.

(Mai Levin)

Õli, papp; 50,5 x 69 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1975.

Kunstniku hilisperioodile tüüpiline teos oma värvipalangus ja romantilises tundetoonis.

(Mai Levin)

Õli, papp; 50 x 70 cm; signatuur all paremal

Õli, lõuend; 74 x 100 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1974. a.

Üks kunstniku hilisloomingu suurejoonelisemaid natüürmorte, harmooniline oma värvirikkuses, maalitud hea hooga, vahel pintslivarrega kergelt vorme markeerides. Omamoodi hommage Eisma suvekodu aiale ning kodumaisele viljakandvale loodusele üldse.

(Mai Levin)

Õli, lõuend; 60 x 80 cm; all paremal: R. Uutmaa. / 1977. a.; tagaküljel: R. Uutmaa. / „Meri“ / 1977. a.

Peamiselt meremaalijana tuntud Richard Uutmaa loomingus kohtab üksikuid näiteid ka linnaruumist, esmajoones Tallinnast, mis sai tema kodulinnaks 1944. aastal, mil ta kutsuti pealinna õpetama ning ühtlasi seadis ta oma ateljee sisse Tallinna Kunstihoonesse. Sellest alates ilmuvad Uutmaa motiivivalikusse vaated Vabaduse väljakule ning vanalinna katustele ja tornidele. Tähelepanuväärne on, et kunstnik ei ole kaotanud kontakti loodusega ka keset linnaruumi ning on jäädvustanud vaateid erinevatel aastaaegadel ja ilmastikuoludes. „Toompea“ kuulub ajajärku, mil Uutmaa loomingus on nähtavad mitmed pallasliku maalikooli edasiarendused – avaldub see vabas ja rõõmsas värvi- ja vormikäsitluses.

(Kadri Asmer)

Õli, lõuend; 50 x 70 cm; signeeritud ja dateeritud musta värviga all paremal: R. Uutmaa 72 a.

Õli, lõuend; 50 x 70 cm; all paremal: R Uutmaa 60.

Põhja-Eesti rannikud olid Uutmaale otsekui Collioure või Saint-Tropez mõnele prantsuse maalijale. Ka üks tema lemmikkunstnikke oli prantslane Claude Monet, kes on ilmselt meistrit ka veidi mõjutanud. „Õhtuvalgus rannal“ on just taoline hoogne ja värviküllane impressionistlik maal, mille kohta kehtivad hästi Uutmaa enda sõnad: „Need värvid, mida ma hetkel näen, ei kordu enam kunagi.“

(Mai Levin)

Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R. Uutmaa 59

Käesolev teos pärineb Uutmaa heledast impressionistlikust perioodist, mil ta kasutas täppivat tehnikat ja maalis sageli puhta valgega õilmitsevat loodust („Õitsvad õunapuud“, 1958). Sageli maalis ta tollal intiimselt mõjuvaid motiive. Teos on esindatud ka 2020. aasta Allee galerii näitusel „Richard Uutmaa 115 – pärleid erakogudest“.

(Mai Levin)

Õli, kartong; 35 x 50 cm; all paremal: R. Uutmaa 57 a

Pärast Stalini surma 1953. aastal muutus kunstielu Eestis vabamaks ning taas tõusis au sisse impressionism, mida Uutmaa armastas. Jätkuvalt korraldati aga konkreetse ülesandega komandeeringuid ning nii saadeti Uutmaa koos Evald Okasega Pärnusse jäädvustama sealset mehhaniseeritud kalavastuvõtupunkti, kust kala pumbati otse tehasesse. Kirgliku merearmastajana ei valmistanud Uutmaale taoline ülesanne raskusi – värske tuuleõhk ja pumbajaama saabuvad kalalaevad mõjusid tema meeleaistinguile ainult inspireerivalt. Kuigi tellimus esitati vastuvõtupunkti jäädvustamisele, on kunstnik talle omaselt tähelepanu pööranud ka ümbritsevale keskkonnale ning päikeses mängivatele varjudele.

(Mai Levin)