Elmar Leppik õppis Tartu kaubanduskoolis ja töötas metsanduse alal. Maalimist tudeeris ta 1935–40 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, 1943. aastal lõpetas Kõrgemad Kujutavkunstide Kursused, kus ta peamine juhendaja oli Aleksander Vardi.
Leppik viljeles peamiselt maastikumaali. Ta maalis hallikates ja pruunikates, aga ka sinakates ja rohekates toonides, tema meelisteemadeks olid Lõuna-Eesti põllud, metsad ja järved. Kunstniku elu lõppes traagiliselt, kui ta uppus Pühajärve.
Õli, vineer; 30 x 40 cm; all paremal: E. Leppik 1943
Aleksander Vardi käe all Pallase lõpetanud Elmar Leppik armastas oma maastikuvaateis kasutada kas hallikaspruuni või rohekat koloriiti. Peamiselt Lõuna-Eestis maalinud kunstniku puhul on eriliseks leiuks põhjarannikul, Altja kalurikülas maalitud teos. Leppik on mere rahustava mõju vineerile kandnud tuulevaiksel 1943. aasta suvepäeval. Kompositsiooniliselt 2/3 taevale jätnud kunstnik on sellesse maalinud helesinise, paremat tulevikku ennustava laigu, tuues teosesse eestimaisest sombusest ilmast hoolimata positiivse noodi. Nii kannab see väike romantilise kaluriküla etüüd endas iga eestimaalase usku, et nende riiki ootab siiski kunagi ees helge homne päev.
(Mai Levin)
Maal, õli; 122 x 124 cm