Valerian Loik alustas kunstiõpinguid N. Rothi erastuudios ja jätkas neid aastal 1924 (vaheaegadega) kõrgemas kunstikoolis Pallas, lõpetades selle Ado Vabbe õpilasena 1935. aastal, samaaegselt Richard Uutmaa ja Eerik Haameriga. Põlise tallinlasena siirdus Loik pärast õpinguid tagasi pealinna, kus töötas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna.
Kunstniku loomingus annavad tooni peamiselt figuurkompositsioonid, akti-, interjööri- ja vaatemaalid ning natüürmordid.
Õli lõuend; 72 x 89 cm; all paremal: Loik 76
Ergas roheline on omamoodi Valerian Loigu tunnusvärv, mis köitis teda juba nooruses August Janseni töödes. Seda mahlakat värvi on ta oma töödes kasutanud palju, eriti hilisemas loomingus. Eredas roheluses, millesse segandub sirelite lillat, on kevadist värskust. Kunstnik on oma Eisma suvilat, selle interjööre ja eksterjööre korduvalt maalinud ning ilmselgelt seda ise nautinud. Seda näitavad nii maalidel kujutatud erinevad puhkealad ajakohaste puidust toolidega kui ka sulnist suvepäeva ja aja rahulikku kulgemist õhutavad olustiku- ja maastkumaalid. Puude tagant piiluv kivine merekallas rõhutab veelgi puhkusemeeleolu.
(Mai Levin)
Õli, lõuend; signatuur all vasakul
Etüüd, õli lõuend; 70,5 x 50,2 cm; signeerimata
Valerian Loigule iseloomulikus vormikindlas ja energilises laadis etüüd – ettevalmistav töö mõne kompositsiooni jaoks.
(Mai Levin)
Akvarell; signatuur all paremal