"Vaade Pakri saarelt"

Julius Gentalen (1903–1966)

Julius Gentalen oli peamiselt iseõppija, oma esmase kunstilise ettevalmistuse sai ta Viljandis kunstnike Villem Ormissoni ja Ants Murakini käe all. Esimesel kunstinäitusel (Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitusel) osales ta juba 19-aastaselt, koolipoisina töötas karikaturistina ajalehe Sakala ja Meie Mats juures. Pärast eragümnaasiumi lõpetamist Tallinnas õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja töötas 1936. aastast haridusministeeriumi käsundusametnikuna, pärast seda juristina.

Töö kõrvalt tegeles ta kunstiga ning osales aktiivselt kunstielus. Ta esines näitustel Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Itaalias ja Belgias. Nendelt näitustelt soetas Rooma kaasaegse kunsti muuseum ühe tema Tallinna sadamavaate ja Riia kunstimuuseum Lõuna-Eesti maastiku. 1930. aastate lõpus tegi ta mitu loomingulist reisi Euroopasse, 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949 USA-sse.

Gentaleni loomingule on iseloomulik impressionistlik maalitunnetus. Teda võlusid valguse vahelduvad seisundid, muutuvad atmosfäärid ja värvide kirevus. Tema inspiratsiooniallikad olid sadamad, metsad ja õhtud.

Facebook Youtube Instagram

„Vaade Pakri saarelt“, 1950

Õli, lõuend papil; 45,7 x 61 cm; all paremal: J. Gentalen 50; pöördel: J. Gentalen /…/ Vaade Pakri saarelt /…/

Julius Gentalen töötas 1950. aastal USA idarannikul seenekasvatusfirmas raamatupidajana, kuid maalis ometi selle romantilise kodumaa vaate.

Gentalen tegi seda sageli: paguluses olles maalis ta ikka ja jälle Tallinnat või teisi Eesti paiku. Tal oli ühtaegu hiilgav pildiline mälu ja samas maalis a vahel taas oma vanu maale, millest oli fotod kaasa võtnud. Sarnaselt teistele pagulaskunstnikele mäletab ka Gentalen kodumaad pigem fantaasiana kui reaalse paigana; see on valgusküllane värvidest rikas paik, õrn ja sentimentaalne. Seda paika pole puudutanud midagi moodsast maailmast, tta on arhailine ja sellisena loodab Gentalen seda hoida aegade lõpuni.

(Eero Epner)