„Ettekanne“

Endel Kõks (1912–1983)

Kõks alustas kunstiõpinguid 1934 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, mille lõpetas 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena. 1944 põgenes ta Saksamaale, 1950 siirdus Rootsi ja asus elama Örebrosse.

Näitustel äratas noor Kõks oma andekuse ja mitmekesise ainealaga tähelepanu juba 1930ndate lõpus. Aastatel 1939–40 muutus tema tööde koloriit värvikaks, erksatooniliseks, vormi piiras lai kontuur. Kõksi loomingus on nii linnavaateid, portreesid, natüürmorte kui ka olustikumaale. Veel on Kõksi loomingus oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis kohviku- ja buduaaristseenidel.

1960ndatel oli Kõks üks esimesi eesti kunstnikke Rootsis, kes proovis kätt abstraktse maalimise ja graafika alal, kasutades tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.

„Ettekanne“, 1941

Õli, vineer; 19 x 23 cm; ülal paremal: EKS 41; pöördel: Akt aj. 38/22-69.a.

Endel Kõksi loomingus on kohvikumotiivid sagedased. Võib isegi öelda, et selle linnaliku teema tõigi Eesti kunsti suuresti Kõks, kes töötas programmiliselt kohvikutemaatikaga. Moodsates riietes inimesed istuvad neil teostel reeglina rahulikult laudade taga, suitsetavad ja olesklevad. See polnud ainult uuenduslik motiiv, vaid näitas ka üht teistsugust olemise viisi, kuna siiani olid Eesti kunstis enamasti levinud tööteemad. Inimesed olid alati aktiivses tegevuses, lõikasid või kündsid, kuid Kõks on mitmel korral oma loomingus näidanud eesmärgistamata olemist. Käesoleval tööl lisandub sellele veidi mõistatuslik motiiv püsti tõusnud ja raamatut lugevast mehest. Kas on tegemist pulmalauaga ja mees on sõnamas midagi pruudile ja peigmehele? Või on see kirjanike kokkusaamine, mees esineb oma luuletustega?

(Eero Epner)